Dáidda lea sutnje dego suokkardalli journalistihkka

Anders Sunna. Govvejeaddji: Lars-Ola Marakatt

Norgga politihkkarat háliideddje agibeaivái giddet su boahtimis Norgii maŋŋel go málii girona mas leai bombaavvi. Lulliruoŧas gažadeddje politihkkarat jus son galggai beassat almmolaš dáidaga hábmet. Muhto Anders Sunna lea válljejuvvon Venedigii čájehit su čehppodaga ovttas golmmain sámi dáidáriiguin. Ja čalmmostahttit sámi servvodaga lea dan maid ieš háliida.

Čoaskimis ja seavdnjadasas lávkestin sisa ivdnemáilbmái. Čuovga ja moivi mii dustto mu su ateljeas dovdu dego vitamiinapillar. Gironat heaŋgajit gáhtus, čoarvvit seainnis ja das gaskas leat ođđa tevnegat šaddagoahtimen. Dáidagat leat dovddut sutnje mat bohtet barggadettiin muitala Anders Sunna:

– Láven álgit moivviin ja de diktit šaddat. Mus lea jurdda muhto jus in lea nu lássajuvvon dasa maid áiggun dahkat de lea mus stuorit vejolašvuohta muktit. De sáhtán gávdnat máŋggalágán dovdduid ja oaččun jurdagiid.

Ovtta seainnis lea távval maid son lea málen. Lea govva su ádjás. Son lea Anders Sunna ovdagovva.

– Go mu áddjá álggii boazodoallui leai áibbas okto. Son doarui čearu geahččoboazoeaiggádiiguin mat geahččaledje neaktit máksit sutnje bálkká. Seammas son galggai ealihit veagas.

Anders Sunna lea okta golmmain dáidáriin mat leat nammaduvvon ovddastit Sámi dáiddadilalašvuođas Venedigis boahtte jagi. Lea OCA, Office for Contemporary Art Norway, mii lea válljen Pauliina Feodoroff, Máret Ánne Sara ja Anders Sunna. Ja lea vuostas geardi go sámi dáiddárat besset ovddastit Sámi doppe. Jagi geahčen galgá čájáhus rahppojuvvot.

– Min oažžut dahkat maid fal háliidit. Lea suohtas. Mun in láve dákkáriid vuordit muhto láven barggadit ja de oaidnit mii dáhpáhuvvá.

Anders Sunna lea bajásšaddan Bájelis. Ruovttogilii namma lea Kieksiäisvárri ja lea beanagulluma eret Bájelis. Sus leai álggorájes juo álkit tevnet ja oaččui proffsadávviriid su áddjás juo logejahkásaččan. Muhto sus ii lean vejolaš oahppat sámegiela skuvllas. Giella leai muhtin muddui ruovttus muhto eanasáiggi gal ruoŧasteddje ja de leai maid suomagiella. Skuvllas oahpai durtnosleagi suomagiela vaikko hálidii oahppat sámegiela.

– Dál go jurddašan dan birra de anán ahte buot gielain lea seammá árvu. Muhto ii galgga bággejuvvot oahppat ja ii galgga gildojuvvot oahppamis dan giela maid háliida.


Foto: Lars-Ola Marakatt

Váillahat go sámegiela?

– Govva ságasta buot gielaid.

Ii goabbáge su váhnemiin lean dáiddár muhto leat gávdnon čeahpes olbmot sogas čilge Anders Sunna. Son álggii gaskkustit jurdagiid dáidagiin. Ja juo 14–jahkásaččan leai sus miella politihkalaš čuoččohusaid dahkat. Muhto fertii álggus bargat oažžundihte nama dáiddabirrasis.

– Don fertet leat dohkkehuvvon álggus vai beasat sisa dáiddaservvodahkii. Ja vai oaččut eanet oktavuođaid. Dalle gal jorihisgoahtá ieš.

Dat mii lea su movttáskan su dáidabarggustis lea go lea dovdan ahte sin leat olggostuvvon go leat bargan boazodoalus konsenšuvdnačearus Bájelis dan rájes go Andersa áddjá álggii boazodoaluin. Konsenšuvdnačearus leat eananeaiggádat, dávjá boanddat, mat oamestit eanas bohccuid maid sámi boazodoalli galgá dikšut. Muhto go su áddjá ja áhči vielljaniisguin eai soabadan eananeaiggádiiguin de jođiha Sunna bearaš odne boazodoalu olggubealde buot ráhkaduvvon vuogadagaid. Ieža čuoččohit ahte sis leat buot rievttit maid juo dárbbašit. Lea nu vearráskan ahte sin leat uhkiduvvon, muitala Anders Sunna.

– Don olggostahttojuvvot oalát. Álggus it lea dohkkehuvvon sámi servodagas ja it ge ruoŧas. Don leat dego eará servodagas ja it lea bures boahtin gosage. Dát lea goit álgán rievdat mu dáidaga dihte, dadjá son.

Su bajásšaddu Bájelis ja su bearraša dáistaleapmi beassat joatkit boazodoaluin lea hábmen Anders Sunna. Sutnje ii baste mihkkege muitala:

– Mun in beroš maid earát jurddašit mu birra. Lean gievra ja mus lea nana iešdovdu. In lea diet joavkkoealit mii čuovvolan. Mun jurddašan ieš.

Vaikko livčče muhtomin miella de Anders Sunna ii áiggo álgit boazodoallui. Son gal lohká ahte friddjavuođadovdu lea maiddai dáiddavirggis ja ahte dat muittuha leahkit boazomeahcis.

– Mu boarráseamos viellja gii lea snihkkár livčče soahpan miha buoret bargat bohccuiguin. Sus lea hui álkit bohccuiguin. Muhto jus livččen šaddan válljet eará ámmáha de livččen dušše sáhttit jurddašit bargat bohccuiguin, dadjá son.

Muhto dat ii lea vejolaš Anders Sunnai iige su villjii, go konsenšuvdnačearu eananeaiggádat dat válljejit geat galget hoaitit sin bohččuid, ja leat konsenšuvdnaeaiggádin.


Foto: Lars-Ola Marakatt

35–jahkásas Anders Sunna lea juo geargan bargat dáiddáriin 20 jagi. Su bajásšaddu ja sámiid dáistaleapmi leamaš rukses árpu su dáidagis. Ja su barggu lohká veaháš dego journalistihkka. Son láve suokkardallat ja lohkat buot fáttaid birra masa son berostišgoahtá.

– Ovttaládje lean dego journalistta gii suokkardallá muhto goitge in. Dáidda šaddá dego dokumentara ráhkadit. Muhto ii riekta. Lea dovdu, okta lávdi, dáhpáhus. Buot olbmuid gean govvidan gávdnojit vai leat gávdnon.

Vaikko Anders Sunna ii meidne hárdit de lea su dáidda dahkan dan. 2016 šattai digástallan Álaheajus maŋŋelgo son leai málen girona mas leai bombaavvi. Šattai ságastallan olles norggas.

– Giron oidnui riikaođđasiin ja ledje politihkkarat geat hálideddje mu sáddet olggos riikkas ja eai goassege sahtin luoitit mu dohku, muitala son.

– Ovddádusbellodat dulkui dan terrorisman. Šattai radiodebáhtta mu, bargiidbellodaga ja ovddádusbellodaga gaskas. Dat leai issoras suohtas. Sin fertejit čuovvut bellodatprográmma ja eai sáhttán dadjat vaikko maid. Mun sáhtten sin suhttadit jallodahkii. Dego dáiddar sáhtán prinsihppalaččat dadjat maid háliidan.

Hálidat go provoseret?

– Álggurájes ii leat gal dat mii lea jurdda. Mun dagan dan masa ieš beroštan. Maŋŋel huobmán jus soamis lea hárdášuvvan. In sáhte dan ulbmiliin bargat. Dalle šaddá hálbi, dadjá Anders Sunna.

Son lea eanet almmolaš dáiddabargguid dahkan norggas ja suomas go ruoŧas. Dan áidna dáidaga ruoŧas dagai Nässjöas Smålanddas guokte jagi áigi. Dalle šattai ságastallan manin son dego sápmelaš galggai dan barggu oažžut. Go sámit dál eai gávdno doppe.

– Šattai biro eallin go almmoheddje geat galge beassat dahkat dáidaga. Leai politihkalaš. Sierra bellodagat čelke ahte “Dáppe eai leat sámit” “Min eat dien galgga”. Dan seainni maid galgen hábmet leai govas ávissa vuostas siiddus. Leai dego vearredagu báiki.

Mii lea Ruoŧain go guoská sámiid ektui?

– Go ii dieđe maidege de čuožžilit ovdagáttut ja olbmot jáhkket duon ja dán.

Mii dus lea ulbmiliid du bargguin?

– Dat lea iežan dihte dahkat juoga mii beroštahttá mu. Ja maid go ruoŧa stáhtta ja skuvla ii dieđit sámi historjja birra de ferten ieš dan dahkat. Lea maid okta vuohki duvdit eret rasisma ja muktit vuogádaga. Dat lea measta buoret dahkat dan dáiddariin go politihkkariin. Galgá falli čohkkát jus galgá bellodagas bargat, dadjá Anders Sunna.

Lars-Ola Marakatt • 2021-02-25
Lars-Ola Marakatt är multimediafrilansjournalist och översättare i Kiruna. Han har jobbat på Sveriges Radios samiska redaktion i 20 år.


Lyktan är en flerspråkig kulturtidskrift med ett särskilt intresse för mötet mellan språk. Med utgångspunkt i ”konst för alla” skriver vi om konst, kultur och flerspråkighet. Vi är politiskt och religiöst obundna och drivs fristående med Konstfrämjandet Västmanland som huvudman. Kontakta oss

Dáidda lea sutnje dego suokkardalli journalistihkka

Anders Sunna. Govvejeaddji: Lars-Ola Marakatt

Norgga politihkkarat háliideddje agibeaivái giddet su boahtimis Norgii maŋŋel go málii girona mas leai bombaavvi. Lulliruoŧas gažadeddje politihkkarat jus son galggai beassat almmolaš dáidaga hábmet. Muhto Anders Sunna lea válljejuvvon Venedigii čájehit su čehppodaga ovttas golmmain sámi dáidáriiguin. Ja čalmmostahttit sámi servvodaga lea dan maid ieš háliida.

Čoaskimis ja seavdnjadasas lávkestin sisa ivdnemáilbmái. Čuovga ja moivi mii dustto mu su ateljeas dovdu dego vitamiinapillar. Gironat heaŋgajit gáhtus, čoarvvit seainnis ja das gaskas leat ođđa tevnegat šaddagoahtimen. Dáidagat leat dovddut sutnje mat bohtet barggadettiin muitala Anders Sunna:

– Láven álgit moivviin ja de diktit šaddat. Mus lea jurdda muhto jus in lea nu lássajuvvon dasa maid áiggun dahkat de lea mus stuorit vejolašvuohta muktit. De sáhtán gávdnat máŋggalágán dovdduid ja oaččun jurdagiid.

Ovtta seainnis lea távval maid son lea málen. Lea govva su ádjás. Son lea Anders Sunna ovdagovva.

– Go mu áddjá álggii boazodoallui leai áibbas okto. Son doarui čearu geahččoboazoeaiggádiiguin mat geahččaledje neaktit máksit sutnje bálkká. Seammas son galggai ealihit veagas.

Anders Sunna lea okta golmmain dáidáriin mat leat nammaduvvon ovddastit Sámi dáiddadilalašvuođas Venedigis boahtte jagi. Lea OCA, Office for Contemporary Art Norway, mii lea válljen Pauliina Feodoroff, Máret Ánne Sara ja Anders Sunna. Ja lea vuostas geardi go sámi dáiddárat besset ovddastit Sámi doppe. Jagi geahčen galgá čájáhus rahppojuvvot.

– Min oažžut dahkat maid fal háliidit. Lea suohtas. Mun in láve dákkáriid vuordit muhto láven barggadit ja de oaidnit mii dáhpáhuvvá.

Anders Sunna lea bajásšaddan Bájelis. Ruovttogilii namma lea Kieksiäisvárri ja lea beanagulluma eret Bájelis. Sus leai álggorájes juo álkit tevnet ja oaččui proffsadávviriid su áddjás juo logejahkásaččan. Muhto sus ii lean vejolaš oahppat sámegiela skuvllas. Giella leai muhtin muddui ruovttus muhto eanasáiggi gal ruoŧasteddje ja de leai maid suomagiella. Skuvllas oahpai durtnosleagi suomagiela vaikko hálidii oahppat sámegiela.

– Dál go jurddašan dan birra de anán ahte buot gielain lea seammá árvu. Muhto ii galgga bággejuvvot oahppat ja ii galgga gildojuvvot oahppamis dan giela maid háliida.


Foto: Lars-Ola Marakatt

Váillahat go sámegiela?

– Govva ságasta buot gielaid.

Ii goabbáge su váhnemiin lean dáiddár muhto leat gávdnon čeahpes olbmot sogas čilge Anders Sunna. Son álggii gaskkustit jurdagiid dáidagiin. Ja juo 14–jahkásaččan leai sus miella politihkalaš čuoččohusaid dahkat. Muhto fertii álggus bargat oažžundihte nama dáiddabirrasis.

– Don fertet leat dohkkehuvvon álggus vai beasat sisa dáiddaservvodahkii. Ja vai oaččut eanet oktavuođaid. Dalle gal jorihisgoahtá ieš.

Dat mii lea su movttáskan su dáidabarggustis lea go lea dovdan ahte sin leat olggostuvvon go leat bargan boazodoalus konsenšuvdnačearus Bájelis dan rájes go Andersa áddjá álggii boazodoaluin. Konsenšuvdnačearus leat eananeaiggádat, dávjá boanddat, mat oamestit eanas bohccuid maid sámi boazodoalli galgá dikšut. Muhto go su áddjá ja áhči vielljaniisguin eai soabadan eananeaiggádiiguin de jođiha Sunna bearaš odne boazodoalu olggubealde buot ráhkaduvvon vuogadagaid. Ieža čuoččohit ahte sis leat buot rievttit maid juo dárbbašit. Lea nu vearráskan ahte sin leat uhkiduvvon, muitala Anders Sunna.

– Don olggostahttojuvvot oalát. Álggus it lea dohkkehuvvon sámi servodagas ja it ge ruoŧas. Don leat dego eará servodagas ja it lea bures boahtin gosage. Dát lea goit álgán rievdat mu dáidaga dihte, dadjá son.

Su bajásšaddu Bájelis ja su bearraša dáistaleapmi beassat joatkit boazodoaluin lea hábmen Anders Sunna. Sutnje ii baste mihkkege muitala:

– Mun in beroš maid earát jurddašit mu birra. Lean gievra ja mus lea nana iešdovdu. In lea diet joavkkoealit mii čuovvolan. Mun jurddašan ieš.

Vaikko livčče muhtomin miella de Anders Sunna ii áiggo álgit boazodoallui. Son gal lohká ahte friddjavuođadovdu lea maiddai dáiddavirggis ja ahte dat muittuha leahkit boazomeahcis.

– Mu boarráseamos viellja gii lea snihkkár livčče soahpan miha buoret bargat bohccuiguin. Sus lea hui álkit bohccuiguin. Muhto jus livččen šaddan válljet eará ámmáha de livččen dušše sáhttit jurddašit bargat bohccuiguin, dadjá son.

Muhto dat ii lea vejolaš Anders Sunnai iige su villjii, go konsenšuvdnačearu eananeaiggádat dat válljejit geat galget hoaitit sin bohččuid, ja leat konsenšuvdnaeaiggádin.


Foto: Lars-Ola Marakatt

35–jahkásas Anders Sunna lea juo geargan bargat dáiddáriin 20 jagi. Su bajásšaddu ja sámiid dáistaleapmi leamaš rukses árpu su dáidagis. Ja su barggu lohká veaháš dego journalistihkka. Son láve suokkardallat ja lohkat buot fáttaid birra masa son berostišgoahtá.

– Ovttaládje lean dego journalistta gii suokkardallá muhto goitge in. Dáidda šaddá dego dokumentara ráhkadit. Muhto ii riekta. Lea dovdu, okta lávdi, dáhpáhus. Buot olbmuid gean govvidan gávdnojit vai leat gávdnon.

Vaikko Anders Sunna ii meidne hárdit de lea su dáidda dahkan dan. 2016 šattai digástallan Álaheajus maŋŋelgo son leai málen girona mas leai bombaavvi. Šattai ságastallan olles norggas.

– Giron oidnui riikaođđasiin ja ledje politihkkarat geat hálideddje mu sáddet olggos riikkas ja eai goassege sahtin luoitit mu dohku, muitala son.

– Ovddádusbellodat dulkui dan terrorisman. Šattai radiodebáhtta mu, bargiidbellodaga ja ovddádusbellodaga gaskas. Dat leai issoras suohtas. Sin fertejit čuovvut bellodatprográmma ja eai sáhttán dadjat vaikko maid. Mun sáhtten sin suhttadit jallodahkii. Dego dáiddar sáhtán prinsihppalaččat dadjat maid háliidan.

Hálidat go provoseret?

– Álggurájes ii leat gal dat mii lea jurdda. Mun dagan dan masa ieš beroštan. Maŋŋel huobmán jus soamis lea hárdášuvvan. In sáhte dan ulbmiliin bargat. Dalle šaddá hálbi, dadjá Anders Sunna.

Son lea eanet almmolaš dáiddabargguid dahkan norggas ja suomas go ruoŧas. Dan áidna dáidaga ruoŧas dagai Nässjöas Smålanddas guokte jagi áigi. Dalle šattai ságastallan manin son dego sápmelaš galggai dan barggu oažžut. Go sámit dál eai gávdno doppe.

– Šattai biro eallin go almmoheddje geat galge beassat dahkat dáidaga. Leai politihkalaš. Sierra bellodagat čelke ahte “Dáppe eai leat sámit” “Min eat dien galgga”. Dan seainni maid galgen hábmet leai govas ávissa vuostas siiddus. Leai dego vearredagu báiki.

Mii lea Ruoŧain go guoská sámiid ektui?

– Go ii dieđe maidege de čuožžilit ovdagáttut ja olbmot jáhkket duon ja dán.

Mii dus lea ulbmiliid du bargguin?

– Dat lea iežan dihte dahkat juoga mii beroštahttá mu. Ja maid go ruoŧa stáhtta ja skuvla ii dieđit sámi historjja birra de ferten ieš dan dahkat. Lea maid okta vuohki duvdit eret rasisma ja muktit vuogádaga. Dat lea measta buoret dahkat dan dáiddariin go politihkkariin. Galgá falli čohkkát jus galgá bellodagas bargat, dadjá Anders Sunna.

Lars-Ola Marakatt • 2021-02-25
Lars-Ola Marakatt är multimediafrilansjournalist och översättare i Kiruna. Han har jobbat på Sveriges Radios samiska redaktion i 20 år.


Lyktan är en flerspråkig kulturtidskrift med ett särskilt intresse för mötet mellan språk. Med utgångspunkt i ”konst för alla” skriver vi om konst, kultur och flerspråkighet. Vi är politiskt och religiöst obundna och drivs fristående med Konstfrämjandet Västmanland som huvudman. Kontakta oss