Sámi filbmasuorgi ovdána almmá ruoŧa ruhttadeami

Elle Sofe Sara. Govvejeaddji: Kenneth Hætta

Dál buvttaduvvojit eanet sámi filmmat ja TV-ráiddut go goassige ovdal. Sámi Internášunála filbmaguovddáš, ISFI, lea stuora ággan dasa. Eanas sin ruhtadeapmi boahtá norgga stáhtas. Ruoŧas gal lea hui váttis, measta veadjemeahttun, oažžut ruhtadeami dadjá ISFI jođiheaddji Anne-Lajla Utsi.

– Min leat optimisttat ja bargat dan ovdii ahte mis lea doarvái ruhtadeapmi vái sáhttit doarjut ovtta guhkesfilmma buvttadeami juohke jagi. Muhto dál min leat heaitán ohcamis ruhtadeami ruoŧabeale, dadjá Anne-Lajla Utsi.

Ii soaitte nu čalbmáičuohcci. Muhto bargojuvvo sakka máŋgga guovllus dahkan dihte ođđa sámi filmmaid ja TV-ráidduid. Golbmanuppelohkái prošeavttat leat dál ruhtaduvvon ja leat álgodásis ja muhtimat leat ollen dobbelii.

– Lean optimisttalaš ja mis leat vuordimis ollu suohtas dáhpáhusat dás ovddosguvlui, dadjá Anne-Lajla Utsi gii jođiha sámiid rahčamuša beassat dahkat filmmaid sámi muitalusaiguin.

Muhto 2009 leai oalát eará dilli. Leai dalle go Anne-Lajla leai mielde álggaheamen Internášunála Sámi filbmaguovddáža, mii lea ásahuvvon Guovdageaidnui. Sin ledje dalle ožžon beannot miljovnna ruvnnu norgga stáhtas. Odne muitá son ilu ja jurdagiid mat sus dalle ledje:

– Mu vuosttaš jurdda leai got dál dahkat. Mis leai Nils Gaup guossin gii leai dahkan Ofelašfilmma 1987. Son leai mielde muitaleamen got son dagai go ráhkadii filmma golbma sámi árbevirolaš muitalusain. Mii leimmet nu movttegat ja optimisttat. Muhto fuomášeimme man divrras lea ráhkadit filmmaid, muitala Anne-Lajla Utsi.

Dat lea dáhpáhuvvan ollu maŋemus guoktenuppelohkái jagis go son lea jođihan filbmaguovddáža. Álggus leai okto muhto dál leat sus vihtta virgáduvvon bargi ja vel okta prošeaktajođiheaddji bealleáiggevirggis. Bušeahtta lea lassánan meastta logi gearddi ja boahtte jagi lea bušeahtta 11 miljovnna ja dasa lassin lea sis 1,8 miljovnna doaibmaruhta man sámediggi norggabealde juolluda. Earret dan de Anne-Lajla rehkenastá ahte sis bohtá leat sullii 8 miljovnna prošeaktaruhta. Muhto lea lummaruhta dáin dilálašvuođain go máksá gaskal 20 ja 30 miljovnna dahkat guhkesfilmma, muitala son.

– Ulbmil lea ahte mis galget nu buorit eavttut ahte min sáhttit ráhkadit ealáhusa, hukset fitnodagaid ja bargosajiid filbmabargiide man riikkas fal orrut sámis, dadjá son.

Anne-Lajla ja ISFI lea bargan garrasit oaččun dihte ođđa, nuorat buolvva filbmadahkkiid, prošeavttas seven sámi stories. Doppe besse nuorra filbmadahkkit oaččut vejolašvuođa dahkat oanehisfilmmaid. Dál leat ollosat sis guhkesfilmma manusat jođus. Okta sis lea koreográfa ja bagadalli Elle Sofe Sara, 37, son maid eret Guovdageainnus. Son lea buvttadan oanehisfilmmaid muhto dál lea sus guhtta miljovnna ruvnnu dahkan dihte musikálafilmma. Filmma buvttadeaddji lea Elisa Pirir gii gullá Mayaálbmogii Guatemalas. Son lea maŋemus áiggi orrun Norggas.


Anne Lajla Utsi. Pressbild

– Mun lean dál bargamen ovddidit filbmamanusa. Dan namma lea Árru mii mearkkaša noađđi. Filmmas deaivvadit sámi nissoniin ja su nuppelohkái jahkásaš bártniin gii dáistala ruvkeásaheami vuosttá sin guovllus. Seammás go dát riidu vearrána čuožžila veagalváldinášši bearrasis ja gártá vuorrádussan váldokaraktearai.

– Mon háliidan vuosehit got lea eallit sámis odne. Lea duođalaš temá muhto mun háliidan seammás addit fámu ja doaivaga boahtteáigái, dadjá Elle Sofe Sara.

Son lea maid leamaš mielde eará filbmabáddemiin gos son lea leamaš bagadallanveahkki ja veahkehan bagadit statisttaid. Ellos eatnu galgá šaddat filbma mii muitala Álttáeanu dulvadeami birra Finnmárkkus 1970 logu loahpageahčen.

– Mus lea stuora doaivva ahte logi jagi siste almmohuvvojit máŋga buorit sámi ráiddut ja guhkesfilmmat. Lea deaŧalaš ahte min sámit beassat muitalit iežamet muitalusaid min vuolggasajis. Mon dagan filmmaid mat bohtet mus ja maid mon vásihan go lean oassi sámi servodagas. Dat mii lea lagamus mu váimmu šaddá sámi muitalussan, dadjá Elle Sofe Sara.

Sihke son ja Anne-Lajla atniba deaŧalažžan ahte sámit ieža besset dahkat sámi filmmaid. Ahte sámiin lea fápmu iežas muitalusaide.

– Lea buorre jus mis sámiin lea fápmu muitalit iežamet birra maid filmmaid bokte. Lea guhkes árbevierru gos mis ii leat leamaš dat vejolašvuohta. Dál sáhttit min autenttalaš vugiin muitalit. Nu sáhttit eastadit vearrámus stereotyhpa muitalusaid min birra, dadjá Anne-Lajla Utsi.

Elle Sofe Sara oaivvilda maid ahte lea deaŧalaš danin go filbma lea gievrras medium mii buohkain lea.

– Dat lea deaŧalaš oassi visot servodagaide miehtá máilmmi. Lea deaŧalaš ahte máŋga jiena ja perspektiivva oččot saji, nu ahte ii dušše lea okta duohtavuohta, muhto máŋga sierra. Ja mon gal illudan ahte buvttaduvvojit máŋga sámi filmma, vai oidnet ahte maid sámi servodagas leat máŋga oaivilat.

Elle Sofe Sara einnosta ahte su filmma álget báddet jagi geahčen. Oktiibuot 13 prošeavtta leat ožžon ruhtadoarjaga. Ja álggu rájes lea ISFI dorjon 80 filmma, 60 filbmaprošeavtta nu got dokumentárat, ráidduid lea ISFI dorjon daid maŋemus jagiid. Ja Guovdageidnui leat sin dál huksemen studio gos besset dubbet sámi filmmaid. NRK Drama lea maid lohpidan 100 miljovnna norgga ruvnnu buvttadan dihte TV-ráiddu. ISFI oččo doarjaga norgga stáhtas ja maiddai 500 000 ruvnnu suoma kulturdepartemeanttas. Muhto Ruoŧa bealis lea váttis oaččut ipmárdusa, muitala Anne-Lajla:

– Mii leat galledan Riikabeaivvi ja doallan máŋga čoahkkimiid. Muhto lea váttis. Sin čujuhit dasa ahte sin eai sáhte ruhtadit norgga ásahusa. Dan vaikko min bargat olles Sámi buorrin ja doarjut filbmadahkkiid gos fal orrut sámis. Dál min leat heaitán bargamen dan ektui ja bidjat dan sadjái návccaid eará áššiide, dadjá Anne-Lajla Utsi.

Earret eará leat álggahan riikkaidgaskasaš ovttasbarggu álgoálbmotinstitušuvnnaiguin miehtá máilmmi, Arctic indigenous film fund. Ja ISFI jođiha innovašuvdnaprošeavtta mas lea ulbmil dahkat 360 mállet filmmaid, mainna leat ovddimusat olles skandinávas, muitala Anne-Lajla. Lea nu ođđa teknihkka ahte leat huksemen kámera aiddo dál mii birge dan stuora formáhta. Ulbmil lea vuosehit sámi filmmaid stuora lávus gos filbmagovva birasta olles lávu, muitala Utsi:

– Mis leat ollu suohtas áššit jođus. Ja min leat bargan garrasit dán ovdii. Muhto min maid joatkit doaivagiin ja ulbmiliin ahte mis muhtin beaivvi galgá leat 50 miljovnna jahkebušeahtta vai sáhttit buvttadit ovtta sámi guhkesfilmma jahkásaččat, loahpaha Anne-Lajla Utsi.

Lars-Ola Marakatt • 2021-11-26
Lars-Ola Marakatt är multimediafrilansjournalist och översättare i Kiruna. Han har jobbat på Sveriges Radios samiska redaktion i 20 år.


Lyktan är en flerspråkig kulturtidskrift med ett särskilt intresse för mötet mellan språk. Med utgångspunkt i ”konst för alla” skriver vi om konst, kultur och flerspråkighet. Vi är politiskt och religiöst obundna och drivs fristående med Konstfrämjandet Västmanland som huvudman. Kontakta oss

Sámi filbmasuorgi ovdána almmá ruoŧa ruhttadeami

Elle Sofe Sara. Govvejeaddji: Kenneth Hætta

Dál buvttaduvvojit eanet sámi filmmat ja TV-ráiddut go goassige ovdal. Sámi Internášunála filbmaguovddáš, ISFI, lea stuora ággan dasa. Eanas sin ruhtadeapmi boahtá norgga stáhtas. Ruoŧas gal lea hui váttis, measta veadjemeahttun, oažžut ruhtadeami dadjá ISFI jođiheaddji Anne-Lajla Utsi.

– Min leat optimisttat ja bargat dan ovdii ahte mis lea doarvái ruhtadeapmi vái sáhttit doarjut ovtta guhkesfilmma buvttadeami juohke jagi. Muhto dál min leat heaitán ohcamis ruhtadeami ruoŧabeale, dadjá Anne-Lajla Utsi.

Ii soaitte nu čalbmáičuohcci. Muhto bargojuvvo sakka máŋgga guovllus dahkan dihte ođđa sámi filmmaid ja TV-ráidduid. Golbmanuppelohkái prošeavttat leat dál ruhtaduvvon ja leat álgodásis ja muhtimat leat ollen dobbelii.

– Lean optimisttalaš ja mis leat vuordimis ollu suohtas dáhpáhusat dás ovddosguvlui, dadjá Anne-Lajla Utsi gii jođiha sámiid rahčamuša beassat dahkat filmmaid sámi muitalusaiguin.

Muhto 2009 leai oalát eará dilli. Leai dalle go Anne-Lajla leai mielde álggaheamen Internášunála Sámi filbmaguovddáža, mii lea ásahuvvon Guovdageaidnui. Sin ledje dalle ožžon beannot miljovnna ruvnnu norgga stáhtas. Odne muitá son ilu ja jurdagiid mat sus dalle ledje:

– Mu vuosttaš jurdda leai got dál dahkat. Mis leai Nils Gaup guossin gii leai dahkan Ofelašfilmma 1987. Son leai mielde muitaleamen got son dagai go ráhkadii filmma golbma sámi árbevirolaš muitalusain. Mii leimmet nu movttegat ja optimisttat. Muhto fuomášeimme man divrras lea ráhkadit filmmaid, muitala Anne-Lajla Utsi.

Dat lea dáhpáhuvvan ollu maŋemus guoktenuppelohkái jagis go son lea jođihan filbmaguovddáža. Álggus leai okto muhto dál leat sus vihtta virgáduvvon bargi ja vel okta prošeaktajođiheaddji bealleáiggevirggis. Bušeahtta lea lassánan meastta logi gearddi ja boahtte jagi lea bušeahtta 11 miljovnna ja dasa lassin lea sis 1,8 miljovnna doaibmaruhta man sámediggi norggabealde juolluda. Earret dan de Anne-Lajla rehkenastá ahte sis bohtá leat sullii 8 miljovnna prošeaktaruhta. Muhto lea lummaruhta dáin dilálašvuođain go máksá gaskal 20 ja 30 miljovnna dahkat guhkesfilmma, muitala son.

– Ulbmil lea ahte mis galget nu buorit eavttut ahte min sáhttit ráhkadit ealáhusa, hukset fitnodagaid ja bargosajiid filbmabargiide man riikkas fal orrut sámis, dadjá son.

Anne-Lajla ja ISFI lea bargan garrasit oaččun dihte ođđa, nuorat buolvva filbmadahkkiid, prošeavttas seven sámi stories. Doppe besse nuorra filbmadahkkit oaččut vejolašvuođa dahkat oanehisfilmmaid. Dál leat ollosat sis guhkesfilmma manusat jođus. Okta sis lea koreográfa ja bagadalli Elle Sofe Sara, 37, son maid eret Guovdageainnus. Son lea buvttadan oanehisfilmmaid muhto dál lea sus guhtta miljovnna ruvnnu dahkan dihte musikálafilmma. Filmma buvttadeaddji lea Elisa Pirir gii gullá Mayaálbmogii Guatemalas. Son lea maŋemus áiggi orrun Norggas.


Anne Lajla Utsi. Pressbild

– Mun lean dál bargamen ovddidit filbmamanusa. Dan namma lea Árru mii mearkkaša noađđi. Filmmas deaivvadit sámi nissoniin ja su nuppelohkái jahkásaš bártniin gii dáistala ruvkeásaheami vuosttá sin guovllus. Seammás go dát riidu vearrána čuožžila veagalváldinášši bearrasis ja gártá vuorrádussan váldokaraktearai.

– Mon háliidan vuosehit got lea eallit sámis odne. Lea duođalaš temá muhto mun háliidan seammás addit fámu ja doaivaga boahtteáigái, dadjá Elle Sofe Sara.

Son lea maid leamaš mielde eará filbmabáddemiin gos son lea leamaš bagadallanveahkki ja veahkehan bagadit statisttaid. Ellos eatnu galgá šaddat filbma mii muitala Álttáeanu dulvadeami birra Finnmárkkus 1970 logu loahpageahčen.

– Mus lea stuora doaivva ahte logi jagi siste almmohuvvojit máŋga buorit sámi ráiddut ja guhkesfilmmat. Lea deaŧalaš ahte min sámit beassat muitalit iežamet muitalusaid min vuolggasajis. Mon dagan filmmaid mat bohtet mus ja maid mon vásihan go lean oassi sámi servodagas. Dat mii lea lagamus mu váimmu šaddá sámi muitalussan, dadjá Elle Sofe Sara.

Sihke son ja Anne-Lajla atniba deaŧalažžan ahte sámit ieža besset dahkat sámi filmmaid. Ahte sámiin lea fápmu iežas muitalusaide.

– Lea buorre jus mis sámiin lea fápmu muitalit iežamet birra maid filmmaid bokte. Lea guhkes árbevierru gos mis ii leat leamaš dat vejolašvuohta. Dál sáhttit min autenttalaš vugiin muitalit. Nu sáhttit eastadit vearrámus stereotyhpa muitalusaid min birra, dadjá Anne-Lajla Utsi.

Elle Sofe Sara oaivvilda maid ahte lea deaŧalaš danin go filbma lea gievrras medium mii buohkain lea.

– Dat lea deaŧalaš oassi visot servodagaide miehtá máilmmi. Lea deaŧalaš ahte máŋga jiena ja perspektiivva oččot saji, nu ahte ii dušše lea okta duohtavuohta, muhto máŋga sierra. Ja mon gal illudan ahte buvttaduvvojit máŋga sámi filmma, vai oidnet ahte maid sámi servodagas leat máŋga oaivilat.

Elle Sofe Sara einnosta ahte su filmma álget báddet jagi geahčen. Oktiibuot 13 prošeavtta leat ožžon ruhtadoarjaga. Ja álggu rájes lea ISFI dorjon 80 filmma, 60 filbmaprošeavtta nu got dokumentárat, ráidduid lea ISFI dorjon daid maŋemus jagiid. Ja Guovdageidnui leat sin dál huksemen studio gos besset dubbet sámi filmmaid. NRK Drama lea maid lohpidan 100 miljovnna norgga ruvnnu buvttadan dihte TV-ráiddu. ISFI oččo doarjaga norgga stáhtas ja maiddai 500 000 ruvnnu suoma kulturdepartemeanttas. Muhto Ruoŧa bealis lea váttis oaččut ipmárdusa, muitala Anne-Lajla:

– Mii leat galledan Riikabeaivvi ja doallan máŋga čoahkkimiid. Muhto lea váttis. Sin čujuhit dasa ahte sin eai sáhte ruhtadit norgga ásahusa. Dan vaikko min bargat olles Sámi buorrin ja doarjut filbmadahkkiid gos fal orrut sámis. Dál min leat heaitán bargamen dan ektui ja bidjat dan sadjái návccaid eará áššiide, dadjá Anne-Lajla Utsi.

Earret eará leat álggahan riikkaidgaskasaš ovttasbarggu álgoálbmotinstitušuvnnaiguin miehtá máilmmi, Arctic indigenous film fund. Ja ISFI jođiha innovašuvdnaprošeavtta mas lea ulbmil dahkat 360 mállet filmmaid, mainna leat ovddimusat olles skandinávas, muitala Anne-Lajla. Lea nu ođđa teknihkka ahte leat huksemen kámera aiddo dál mii birge dan stuora formáhta. Ulbmil lea vuosehit sámi filmmaid stuora lávus gos filbmagovva birasta olles lávu, muitala Utsi:

– Mis leat ollu suohtas áššit jođus. Ja min leat bargan garrasit dán ovdii. Muhto min maid joatkit doaivagiin ja ulbmiliin ahte mis muhtin beaivvi galgá leat 50 miljovnna jahkebušeahtta vai sáhttit buvttadit ovtta sámi guhkesfilmma jahkásaččat, loahpaha Anne-Lajla Utsi.

Lars-Ola Marakatt • 2021-11-26
Lars-Ola Marakatt är multimediafrilansjournalist och översättare i Kiruna. Han har jobbat på Sveriges Radios samiska redaktion i 20 år.


Lyktan är en flerspråkig kulturtidskrift med ett särskilt intresse för mötet mellan språk. Med utgångspunkt i ”konst för alla” skriver vi om konst, kultur och flerspråkighet. Vi är politiskt och religiöst obundna och drivs fristående med Konstfrämjandet Västmanland som huvudman. Kontakta oss